Georg Mägi 70-aastane
Täna waatab tagasi oma 70-aastasele eluteele Wirumaa Kadrina kartulitärklise-vabriku juhataja Georg Mägi ja pühitseb ühtlasi ka oma 15-aastast ametitegevust tähendatud wabriku juhatajana.
G. Mägi kuulub inimeste hulka, kes sündides ei olnud õnnelaps, waid kes wisa edasipüüdmise teel on loonud endale tööga ja kokkuhoiuga lugupidamise seltskonnas ja nime oma tegewuse alal.
G. Mägi sündis Wirumaal Küti wallas 5. märtsil 1864. a. talurentniku pojana. 10-aastasena astus ta Wiru-Jakobi kihelkonnakooli ja kuna Küti wald Rakwere külje all asetseb, siis oli wõimalus juubilari wanematel saata oma laps kihelkonnakooli lõpetamise järele edasiõppimiseks Rakwere kreiskooli. Lõpetades kreiskooli 16-aastasena omas wõrsuw noormees teatud silmaringi, kuid tal puudus elukutse. Isa wäike renditalu ei pakkunud mitmepealisele ja lapserikkale perekonnale elamiswõimalusi. Seepärast siirdus G. Mägi ametiõppimisele ja läks seks otstarbeks Peterburgi, kus tollal wäljawaated olid laiemad, ja astus B. Reinhardi mehaanikatöökotta õpilaseks. 1893. a. jõudis G. Mägi omandada mehaanika-meistrikutse ja asutas samal aastal Peterburgis endale iseseisva mehaanikatöökoja, mida juhatas eduga üle 25 aasta, kuni Wene 1917. a. rewolutsioonini. Töötades Peterburgis oma erialal ei jäänud G. Mägi eemale tärkawast Wenemaa pealinna eestlaste iseteadwuse arendamise liikumisest ning aitas kaasa wõõrsil wiibiwate eestlaste koondamisele ja organiseerimisele. Tähtsam G. Mägi kõrvaltegevus oli aktiiwne osawõtt Peterburgi Eesti Kooli Seltsi tööst. Eesti Kooli Seltsis töötas G. Mägi ligi 28 aastat, täites seltsi kassapidaja ja majawalitseja ülesandeid ning jõudes wälja seltsi abiesimehe usalduswäärsete ülesanneteni. Kirikuelule lähedal seistes waliti G. Mägi Peterburgi Eesti Jaani koguduse nõukogu liikmeks ja ta jätkas koguduse nõukogu liikme tööd ka Eestis, olles wabariigi alul Rakwere koguduse nõukogu liige. Lugupeetud majandusinimesena waliti juubilar Peterburi Hoiu-Laenuühisuse nõukogusse ja kodumaal Rakwere ühispanga nõukogusse ja hiljem sama panga juhatusse.
Jõudes kodumaale asus G. Mägi 1919. a. organiseerima Wirumaal Kadrina alewikus esimest Eesti kartulitärklise-wabrikut, arwestades Wirumaa erilisi olusid, kus kartulikaswatamine juba Wene ajal seisis silmapaistwal kohal. Tärklisewabrik walmis peale paari aastast organiseerimist ja asus täielikult tööle 1922. a. Ümbertöötatud kartulid leidsid warsti turgu lähemais ja kaugemais naaberriikides ning Wirumaa põllumehed realiseerisid ja realiseeriwad tuhandeid tündreid oma kartuleid Kadrina kärklisewabrikus. Olles karulitärklise-tööstuse ala pioneeriks Eestis on tänane juubilar 15 aasta kestes asjatundlikult ja suure huwi ning eduga juhtinud seda kodumaa tööstusharu.
Soowime juubilarile tema kahekordse mälestuspäewa puhul edaspidist õnne isiklikus elus ja edu tööstuse alal, mis talle armsaks saanud ja millega ta 15 aasta kestes nagu kaswanud kokku.
