Kadrina kandi kajastused vanades ajalehtedes

Tallinna Teataja 17. 02. 1920, nr. 39, lk. 5

Uued Mõisnikud

Nagu meie kuuleme, on Wohnja mõis (Kadrina kihelkonnas), Wirumaal, endise peaministri O. Strandmanni ja tuntud Wiljandi angeldaja Seisleri kätte läinud.

Päevaleht 10.08.1926, nr. 214, lk. 4

Kadrina austab sõjakangelasi

Pühapäeval awatakse Kadrina koguduse surnuaial wabadussõjas ja maailmasõjas langenud sõdurite mälestussammas.

Avamisele sõidab Tallinnas hulk külalisi.

Pühapäeval, 15. augustil, awatakse Kadrina koguduse surnuaial Eesti wabadussõjas ja maailmasõjas Kadrina kogudusest langenud sõdurite mälestussammas.

Mälestussammas, mille kõrgus on 4 1⁄2 sülda, on üks omapärasematest. Neljakandiline mälestussamba alus on ehitatud 300 ilusast graniitkiwist, mis on kokku kantud kõigist Kadrina kihelkonna küladest. Mälestussamba aluse peale on asetatud umbes süllakõrgune suur kiwi, mis veeti kohale 18 hobusega ja 30 mehega Saksi wallast. Sellele kiwile on püstitatud 1⁄3 sülla kõrgune rist. Mälestussamba külgedele on paigutatud tahwlid langenud sõdurite nimedega. Peale selle ehivad mälestussamba külgi kaks pronks reljeefi. Üks neist kujutab Kalewipoega kündmas ja Lindat kiwil istumas. Mõlemad waatavad riigikoguhoone ja Pika Hermanni torni peale, mille tipul uhkesti lehwib Eesti lipp.

Teine reljeef kujutab kindral Laidoneri ratsahobuse seljas sõjawäe saatel sõjast tagasitulekul. Kindral Laidoneri järel käib Jaan Poska Tartu rahulepinguga. Reljeefi ülemises osas on kujutatud taewas, kust Püha Kadri sõjawäele õnnistust jagab. Samuti vaatab taewast alla lauluisa Fr. Kreutzwald kannel käes.

Mälestussammas ja reljeefid on walmistatud Kadrina kirikuõpetaja Beermanni kawandite järele. Mälestussamba wäärtust hinnatakse 2,5 miljoni marga peale, kuid tegelikult kulutati samba püstitamiseks ainult 400 000 marka, sest kivid toodi kokku koguduse liigete poolt tasuta. Mälestussamba püstitamiseks kulutatud 400 000 marka saadi kokku pidude sissetulekutest ja korjandustest.

Mälestussamba pidulik awamine sünnib tulewal pühapäewal kell 1⁄2 11 e. l. Awamisjumalateenistust peab piiskop Kukk. Tallinnast sõidawad mälestussamba awamisele mitmed walitsuse ja riigikogu liikmed ning hulk teisi külalisi.

Postimees 21.05.1927, nr. 136, lk. 4

Kadrina haridusselts hakkab seltsimaja ehitama

Kadrina haridusseltsi peakoosolekul wõeti wastu aruanded, kus selgus, et raamatukogus on 1066 köidet 125.445 marga wäärtuses. 1926. a on sisse tulnud 341.863 marka, wälja läinud 312.466 marka, saldo 29.397 marka. 1927. a eelarwe wõeti wastu 319.649 margaga tasakaalus. Otsustati seltsi päralt olewad poe, pagariäri ja kooliruumid ära müüa ning seltsimaja ehitusele asuda, mis praeguseaja nõuetele vastaks. Uue seltsimaja ehitus läheks maksma umbes kolm miljonit marka.

Kaja 25.10.1930, nr. 250, lk. 2

Kadrina uue seltsimaja õnnistamine

Kadrina uue seltsimaja ehitusega ollakse juba nii kaugele jõutud, et pooleteise nädala pärast seltsimaja avamine on. Maja on üks suurematest, mis wiimasel ajal on ehitatud ja võib täiel määral täita rahwamaja ülesandeid. Maja avamispidul kantakse ette Ed. Wilde näidend ,,Pisuhänd´´.

Uus Eesti 26.01.1940, nr. 24, lk. 2

Kadrina saab elektri

Kadrina alevikus puudus viimasel ajal elektrivalgustus, kuna M. Tiitso Undla jõujaam lõpetas veepuudusel vooluandmise. Nüüd moodustati Kadrinas elektriühistu ning sõlmiti M. Tiitsoga leping Undla-Kadrina elektriliini äraostmiseks 3200 kr. eest. M. T. ostab aga oma jõujaamale mootori ja hakkab 3 päeva pärast alevikule uuesti voolu andma.

Seega laheneb Kadrina silmavalguse küsimus. Kui ehitatakse valmis Tapa-Rakvere kõrgepingeliin, lülitatakse olemasolev võrk ümber Kunda elektrile.