Wirumaalt.
Pidu Kreutswaldi puiestikus Sadulamäel (Neeruti mägedel).
Kogu Eestis on waewalt leida looduslikult nii sünnist kohta pidutsemiseks, kui seda on Sadula-mägi (Kadrina kirikust wersta osa lõunas), mis nüüd enda ligema ümbrusega on määratud kultuuriliseks otstarbeks ja nimetatud Eesti lauluisa austamiseks Kreutzwaldi puiestikuks. Wäga kohane nimetus, sest ,,Kalewipoja” looja on sündinud siin ligiduses Jõeperel, on noorena wiibinud siin mägedel ja neid ülistanud oma lugulaulu 9. osas, neid kujutades ,,Kalewipoja sünniwagudeks”. Tõesti tabaw wõrdlus, sest ümbruskonna lageda maa keskel näitab Neeruti mägestik rööbiti käiwate seljandikkudega ja nende waheliste orgudega otse küntud põlluwagude moodi olevat. Ka on mainitud mägi täitsa sadulakujuline: pikergune, keskelt lohus, otsad kõrgemad, ainult ühest otsast käib sinna libamisi tee, küljed kaetud tiheda metsaga; puude wahelt paistab kirdepoolse Kaksik-järwe wirwendaw pind. Nii on kogu ümbrus toredaks pidumeele tekitajaks.
Udriku muusikaselts, kelle hoolitsuse alla ,,Kreutzwaldi puiestik” antud, on mäe pidukohaseks korraldanud, ja sinna kena näitelawa ehitanud, mille külge ehib kandlekuju. Selle tõttu on saanud Sadulamägi õige ruttu lugupeetud pidupaigaks. Kõnesolewal hiljutisel pidul oli aga eriline tähtsus: See peeti Kadrina surnuaiale ehitatawa wabadus- ja ilmasõjas langenud sõdurite mälestussamba heaks. Kuna aga ilm pidu jaoks üliomane, oli osawõtjaid maapidude kohta haruldaselt palju. Pidu tõi sisse mainitud otstarbeks 45.000 marka, mille lisaks tuli weel ühe Saksimõisa lastekodu poolt annetatud ilupadja eest ,,Ameerika oksjonil” üle 4000 marga.
Pidu eeskawast oleks nimetada peale muusikaliste ettekannete weel lahingu kujutamist. Toodi ette kükike sõjawälja sündmust, haawatute sidumist ja ühe sõduri surma, kuna näitelawa tagant kostis püssitule pragin ja suurtüki kõmin. Haruldasena maapidudele kuuldi ka kõlm kõnet, mis olid ligidalt seotud pidu laadiga. Major Balder kõneles wabaduswõitlusest eraldi, ajakirjanik Branis Eesti minewikust, nimelt tähendades osa peale, mis olnud siinsel ümbrusel, Tarwanpää maalinna kohal, Eesti ajaloos; selle ainega ühenduses kõneles Kadrina õpetaja Beermann ja näitas Kadrina surnuaialt mälestussamba aluse kaewamisel leitud wanu asju: sõjakirwed, ehteasjad ja õhukesed kaeralible moeltsed hõberahad – arwates wähemalt 1000 aastat maapõues seisnud; need tõendawad, et nüüdne Kadrina ümbruskond on olnud ammune kultuuripind.
–n.–
