Mälestussamba awamine Kadrinas.
Pühapäewal 15. augustil s. a. awati Kadrinas langenute sõdurite mälestussammasl, mida juuresolew pilt kujutab. Awamise päev pakkus Kadrinale, aga ka kõigile awamisest osawõtjatele ülewa pildi rahwa armastusest oma langenud poegade wastu. Lainetava rahwamerena paistis Kadrina sellel oma tähtsal mälestuspühal. Ka sammas ise on üks ilusam ja omapärasem seni meie kodumaal awatud ausammastest. Kadrina ausammas kujutab endast kalju looduskividest. Ta on 3 1⁄2 sülda kõrge. Tema ees- ja tagakülg on altaritaolised. Sõdurite nimede tahwleid piiravad kõrged pilastrid, wiimaste ümber kerkiwad kaljud ülespoole. Langenute nimede all esiküljel on salm Johan. 15,13. ,,Suuremat armastust ep ole ühelgi, kui see, et tema oma elu jätab oma sõprade eest.´´ Ausamba läänepoolsel küljel on maailma sõjas langenute nimed salmiga: ,,Ole ustaw surmani, siis tahan ma sulle elukrooni anda!´´ Peale selle on ausambal palju teisi salmisid ja ülestähendusi Eesti riigi wabaduse wõitluse päewilt ja meie rahwa arenemise ajaloost. Sammas on kokkuseatud üksikute külade ja isikute poolt annetatud ja kihelkonna elanikkude eneste poolt kohale weetud kiwidest. Mitte üksi salmid ja aasta numbrid ausamba ühel wõi teisel küljel ei räägi meile mineviku mälestusi, waid igal ausambasse paigutatud kiwikesel nagu oleks midagi meile ütelda, wõime midagi meile ette maalida. See on, mis annab sambale hinge, teeb tema wäärilisemaks teiste hulgas. Ja kõige selle kauni töö kordasaatjaks on olnud Kadrina kihelkond ja esikohal selle õpetaja G. Beermann. Wiimane walmistas oktoobri kuus 1923. a kawandi, mis komitee poolt heaks kiideti, on juhtinud terwet seda tööd kuni ausamba awamise päewani. Ausamba awamise mõte tekkis juba 3. jaanuaril 1921. a, millal jumalateenistusel ausamba heaks esimene korjandus toime pandi. 1922. a lükati mõtte teostamine edasi kiriku remondi pärast, kuid 1923. a wõttis täiskogu küsimuse jälle üles. Terwe kihelkond on asjast suure südamlikkusega osa wõtnud ja selle töö wiljaks on kaunis ausammas, mis ainult 341.441 mk. kulusid nõudnud, kuid selle wäärtust hinnatakse 2 1⁄2 miljoni peale.
Pidulikuks awamiseks oli ausamba ette tehtud lillede ja rukkiwihtudega kaunistatud altar. Samba juure mindi rongikäigus, mille ees sammus mõõka käes hoides wana hallpea rauk kahe poisikese saatel. Peale alguspalwe kohaliku õpetaja poolt pidas piiskop J. Kukk kõne, aluseks võttes sõnu ,,Armastus on tugewam kui surm´´
Piiskopi kõne järele wabastas ausamba kattest wabariigi walitsuse esindajana põllutööminister O. Köster. Peale ausamba õnnistamist piiskopi poolt mälestati leinakellade ja pasunakoori helidel kirikutornist langenud kangelasi, kelle nimed õpetaja ette luges. Apostliku õigeusu kombe järele toimetas waimulikku talitust preester Eberling.
Wabariigi walitsuse ja riigiwanema nimel pani pärja põllutööminister O. Köster, riigikogu juhatuse poolt andis abiesimees Penno mälestussamba komiteele üle rahalise annetuse. Sõjaministeeriumi nimel terwitas kolonel Simon, I diviisi poolt kol. leitn. Paawian, Wiru maak. walitsuse ja nõukogu poolt H. Kiiwer, Soome saadiku nimel oli ilmunud saatkonna peasekretär prouaga ja peale selle õige rohkesti teisi isikuid ja organisatsioone, kelle poolt terwitusi öeldi ja pärgasid pandi. Awamistalitlus, mis 3 tundi kestis, lõppes ühise lauluga ,,Eestimaa, mu isamaa´´. Kell 3 p. l. oli eine hariduse seltsi pidusaalis, kus weel kõnesid peeti ja Kadrina kihelkonna teeneid esile toodi.
Ka kiriku ning koguduse elu rajamisel on Kadrina kogudus sammunud eesrinnas ja annud töömehi ühise asja jaoks.
